Järjekordne nädal on läbi saamas, veel mõned tunnid ning pärast seda klõksu, kui kell on saanud 00:00, algab uus päev ning uus nädal. Õudusega vaatan kalendrisse ning pean tunnistama, et vähem kui nädala pärast on keskkool minu jaoks jäädavalt läbi. Hüvasti elu, mis oli nagu sild, mida mööda ma julgesin käia, kartmata alla kukkuda ega poolel teel pidama jääda. Nüüd aga saabub aeg, mil ma pean hakkama ise otsustama ja elama. Aeg on suureks kasvada. Jube. I am so not ready yet.
Ma olen küll teadlik, mida ma õppima tahan minna, aga sellegi poolest ma kõhklen. Ma ei tunne ennast kindlalt ning kardan, et vean nii teisi kui ka ennekõige ennast alt. Ma kardan, et pole piisavalt hea. Mu ümber on inimesi, kes mind toetavad ja julgustavad, aga millegi pärast pole ma ise üks nendest, kuigi peaksin olema. Julgustus ja toetus iseendalt peaks tulema esimesena.
Kõik riigieksami tulemused on ka nüüdseks teada, välja arvatud eesti keel. Mingil põhjusel põen ma seda kõige rohkem. Kuigi ma tean, et ma oskan kirjutada ning mõtetest mul tavaliselt puudust ei tule, kardan, et need inimesed, kes peavad seda 800-sõnalist lühikirjandit lugema, ei mõista mind. Loodame, et nii see ei lähe. Matemaatika ja bioloogia ma olen juba avalikustanud ning momendil on mul teada veel inglise keel, mille sain 82 punkti ning olen vägagi õnnelik, ja keemia, mis tuli üllatavalt 85 punti. Lootsin küll natukene rohkem saada, aga kaheksakümmend tuli ära ning seega mission complete.
Kolmapäeval sai viimast korda hindeid püüdmas käidud, kuna mul oli paar tükki puudu. Füüsikat ma lõpuks ikkagi ei saanud, kuna õpetajat polnud koolis. Õnneks tuli klassijuhataja vastu. Kuna ma teadsin hinnet, kinnitas tema selle allkirjaga ära. Nüüd on sellega kõik OK. Neljapäeval käisin juuksuris proovisoengut katsetamas. It was awesome ning mu juuksur on ka täiega lahe. Lõpetab paar päeva pärast jaanipäeva kutseka. Suured tänud sulle, sest sinu imelised käed teevad mulle soengu ka lõpetamisel. Õnneks oli tõesti tegu vägagi jutuka ja noore tüdrukuga, erinevalt minu viimasest juuksurist, kes ei vahetanud minuga peaaegu sõnagi.
Reedel olin niisama kodus, lugesin natukene "Norra metsa", mis on mul endiselt pooleli. Peaks mainima, et sellel autoril on väga omapärane stiil. But - I like. Laupäeval käisime mampsiga Valgas, mu vanaisal oli sünniaastapäev, ta oleks saanud 77 sel aastal, aga saatusel oli temaga teised plaanid. Täna oli meil siis taaskord koristuspäev, nagu igal pühapäeval kombeks, ning pärast seda aitasin papsi väljas - valasime viimased uue kuuri vundamendi postid ära.
Homme olen ilmselt ka kodus. Kui ilm vähegi kannatab, siis peaks päevitama ning igasuvise trenniga peaks ka alustama - 3-kilomeetrine jooksuring metsa vahel, kõhulihased, kätekõverdused, seljalihased ning jalalihased. Sügiseks vaja vormis olla, sest siis saab jälle trenni. Can't wait.
Momendil aga nägemist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar