Ma ei mäleta, et oleksin andnud sulle loa võtta ühte kätte nuga ja teise kahvel ning hakata mind pisikesteks tükkideks lõikuma. Ma pole asi, ka mul on tunded - ma tunnen valu, ma tunnen üksindust, sinu jahedust ning sinu jäiseid sõrmi ümber enda randme. Ma pole vaas, mida on võimalik peale kildudeks purunemist uuesti kokku liimida ega hõbedast nipsasjakene, mida on võimalik üles sulatada ja vajada uude ning ilusamasse vormi. Ma olen selline nagu olen ning miski ei muuda seda. Palun lepi sellega või keri kuradile. Ma ei muutu kunagi inimeste jaoks, kes pole suutelised ohverdama. Ma lihtsalt pole selline....
