Ma olen vist kõige hullem blogija eales. Ma isegi ei hakka mainima, kui palju viimasest postist möödas on. Esiteks ma ei taha ennast nii halvas valguses näidata, teiseks pole mul absoluutselt aimu ning kolmandaks see ainult kurvastab mind. Samas nii mõndagi on juhtunud. Näiteks ma lõpetasin viimaks keskkooli. Enda lubadusest, mille ma tegin üheksanda lõpus, pidasin kinni - lõpetan neljade ja viitega Treffneri. Sain koguni kaks kiituskirja - ühe ladina keeles ning teise kirjanduses.
Aktus oli minu arust vägagi armas ja lahe. Ma hakkasin suht alguses nutma, aga paar sügavamat hingetõmmet ning kõik oli jälle korras. Õhtune pidu koolis oli ka täitsa tore. Alguses tundus küll suht igav ja nõme ning kuna midagi huvitavat lähiajal ees polnud, siis läksime Triinuga lähedal asuvasse kohvikusse Armastus, kus võtsime kumbki ühe kokteili ning ajasime niisama juttu. Umbes tund aega hiljem võtsime suuna uuesti kooli poole ning põhimõtteliselt veetsime koos Iti ja Margitiga lõpupeo lõpuni aega tantsupõrandal. Bänd oli lahe ning nende repertuaar koosnes vägagi tuntud lugudest, millele oli hea kaasa laulda. Ära vaatasime ka lennufilmi, mis oli Pealtnägija võtmes. Super töö! Pärast lõpupidu võtsime Iti ja Margitiga suuna viimase korteri poole, uinudes alles umbes nelja aegu. Neli tundi hiljem oli äratus, kuna Margit pidi maale minema. Me Itiga võtsime suuna aga kesklinna poole, kuna tal pidi buss minema, aga loomulikult õnnestus tal vale aeg meelde jätta, mis tõttu jäime lihtsalt Taskusse istuma ja rääkima. Lõuna paiku sain aga tema emaga koju ning aitäh teile selle eest. Täitsa kasuks tuleb aeg-ajalt, et me nii lähestikku elame :)
Juba järgmine päev hakkas Ülikooli kandideerimine ning omad avaldused esitasin ka mina. Geenitehnoloogiasse sain kohe sisse, kuna seal oli mingi lävendipõhine vastuvõtt, kinnitasin igaks juhuks enda koha ära ka, kuigi tegu on minu teise valikuga. Ise tahaks hirmsasti õppida füsioteraapiat, kuigi minu näol on tegemist introverdist vaatleja ja mõtisklejaga. Aga eks näeb, mis kuu lõpp toob.
Ülejäänud aeg olin niisama kodus, rohides põõsaaluseid, vaarikaid, muru ajades ning aidates enda isal ehitada uut kõrvalhoonet. PS: Neile, kes veel ei tea, siis oli meil jaanuari alguses põleng, milles hävis täielikult kõrvalhoone, kus oli siis garaaž, puukuur ja väikene töötuba. Kõige kurvem oli see, et hukkus ka meie armas Kesk-Aasia lambakoer.
Kuni selle nädala reedeni istusin ma ilusti maal, aga üleeile otsustasime Sandra ja Kelly'ga linnas kokku saada ning midagi põnevat teha. Vaheldust tahtsime kõik saada. Otsustasime minna kinno. Kuna momendil eriti midagi ei tule, siis valisime suht pimesi ning valituks osutus Terasmees. Tegu on siis kaasaegse Supermaniga. Peaks ütlema, et film oli üllatavalt lahe. Jagus nii põnevust kui ka naeru. Kui ikka huumor paljastus, siis naeris terve saal. Hiljem käisime Metroos söömas, kus meie põhiliseks jututeemaks mingi aeg oli üks kena kutt kassas. Ta oli nunnu, aga mitte eriti minu maitse. Tükk aega mõtlesime, kas visata teda paberist palliga, kus on meie numbrid peal või ei. Õnneks me seda siiski ei teinud. Sandra suureks rõõmuks oli meie külastusajal raadios moeks One Direction, kelle laule ma kuulsin esimest korda elus ning siis ka üsna vaevaliselt, kuna raadio oli suht vaikne ning kõrval lauas oli lärmakas seltskond. Umbes poole viie aegu hakkasime uuesti kesklinna poole kõndima, võttes suunaks bussijaama. Umbes 45 minutit me lihtsalt istusime ja rääkisime, kuni esimesena tuli ette Kelly buss. Sai kõvasti naerdud ja nägusid tehtud talle, kuni teised inimesed bussis hakkasid meid imelikult vaatama. Vabandust, et me nii lapsikud endiselt oleme. Üsna pea ilmus ka minu buss ning kaheksaks olin uuesti kodus. Üks tore päev oli üle pika aja. Kordame augustis? Ning kõige toredam oli see, et Taskus istudes meenus mulle korraga, et mul on jäänud umbes 3 nädalat sünnipäevani. Täitsa meelest läks ära, et selline päev ka olemas on. Ning sulle, Sandra, meeldetuletuseks - 26. juuli on see päev. Mitte august.
Laupäeva veetsin ma põhiliselt ilusas üksinduses kodus, ajades taaskord muru ning rohides. Täna möödus päev ehitusel. Järgmine nädal saab hakata juba katust panema, aga kahjuks mind pole siis maal, et seda näha. Nimelt sõidan ma homme 10 päevaks Saaremaale sugulaste juurde ning seltsiks võtsin endale Iti, keda ma veel mõni minut tagasi moosisin, kuna tagasitulekuga on nii ja naa. Võib-olla saab autoga, võib-olla peame bussiga tulema. Ning see pilet pole just väga odav. Kui otsustame tulla reedel (19. juulil), on pilet 14.60 eur ning laupäeval (20.juulil) 8.10 eur. Kohe pärast pisikest puhkust hüppan vabatahtliku rolli. 20.-21. juulil on Tartus Tartu Mill Triatlon, mis otsib endale vabatahtlikke. Palun, kellel võimalus, võtke osa. Ei kahetse.
Tänaseks ma aga lõpetan ning loodan, et saan enne tagasi tulekut mõne posti ka teha. IPadi võtan igaks juhuks kaasa.
Head ööd
OT: When you wish a laptop for graduation, you get an iPad because laptops are too old-fashion today. :)
