Lots of people want to ride with you in the limo, but what you want is someone who will take the bus with you when the limo breaks down.
 

Oprah Winfrey

Ma tean, et te ootate mu käest mingit elupikka postitust, aga mul pole teile lihtsalt midagi öelda. Life is a mess - it always has been and always be. That's just something you have to accept. 

Hakkan lõpuks vaikselt Bulgakoviga ka lõpu poole jõudma - kahjuks pole mul nii palju vabaaega kui mõnel, et hommikust õhtuni ainult lugeda ja lugeda, millest on loomulikult ka kahju - ja mida kaugemale ma temaga jõuan, seda rohkem hakkan ma kahtlema nii kirjaniku kui ka enda vaimses seisundis. Selle tüübi kupli all polnud just kõik väga korras, kui ta seda raamatut kirjutas. Mul pole midagi raamatu kohta öelda, "Meister ja Margarita" on tõesti väga huvitav ja hea raamat, aga seal pole üldse loogikat sees. It doesn't make any sense. Seega pöidlad pihku, et ma ei lõpetaks hullumajas nagu enamus raamatu tegelasi, kui ma kunagi sellega lõpuni jõuan. Samas on mul vaid mingi 80 lehte äkki lugeda, vist isegi vähem. 

Kool jõuab ka vaikselt lähemale. Kuigi ma väidan, et mul on sellest kopp ees juba ennem, kui see üldse alganud on, siis on mul heameel tagasi kooli minna. Liiga pikalt kodus istuda ja "puhata" pole ka üldse hea. Võib lüüa vägagi segamini kupli all. I know what I'm saying. Kooliasjad on mul ilusti kõik ostetud - vähemalt need, mille vajaminemises olen ma 100% kindel. Nii tore oli emaga rääkida aegadest, kui sai käidud niimoodi poes, et väljudes oli rahakott tühi ja kümme kotti käes maani, aga seekord ostsin vaid mõned üksikud paksemad kaustikud, uue päeviku (mille sisu saab õnneks vahetada), värvilised pastakad, millega on hea konspekte kaunistada või rõhutada teatud kohti ning ongi vist kõik. Kuid raha läks peaaegu sama palju. Nõme -.-

Igastahes ma nüüd lähen maitsen söögi üle, et paps seda üle ei soolaks ega midagi ning jätkan "Oruvalitseja" vaatamist.

 

We believe
That tomorrow carries something new
And after everything we've been through
We believe
That there's a reason we're all here
And every doubt will disappear
We believe 

"We believe" by David Cook

Let it rain, let it rain..

"They don't always happen when you ask  

And it's easy to give in to your fear 

But when your blinded by your faith Can't see your way clear through the rain  

A small, but still resilient voice  

Says hope is very near"

"When you believe" by Mariah Carey

Pole vist midagi ebameeldivamat kui sõita mootorrattaga paduvihmas läbi linna, peatudes seejuures iga valgusfoori taga, sest see paneb lihtsalt kiusu ja läheb meelega punaseks. Ilmselgelt oli mul kiire, sest vastasel juhul poleks ta nii käitunud. :)

Aga õnneks kohale jõudsin korterisse, küll pooleteist tunnise hilinemisega, mis tõttu tänane töötamine seal jäi küllaltki lühikeseks, sest ei tahtnud ometigi naabreid lihvimismasina mürinaga pahandada. Siiski tulevased naabrid ja häid suhteid peab hoidma. Seega pidin ma enda märjad tilkuvad riided uuesti selga panema ja tagasi koju sõitma. Muidu mulle meeldib vihm ja sõitmine vihmas, aga tänane oli lihtsalt jube. Mööda teed sõitmine meenutas ka pigem scooteri sõitmist veel. Vähemalt sama andis välja.

Eile tegin üle pika aja hommikul kodus putru. Natukene üle soolasin, aga suhkruga andis ilusti seda väikest viga parandada. Küllap olen ma lihtsalt harjunud tegema suuremat kogust kui üks väikene kausikene. Kõigil juhtub. 

Kuigi kool on juba käe ulatuse kaugusel, pole mul mingit tahtmist sinna minna. Herbaarium vajab natukene täiendamist, samuti ka kokkupanemist ning mõned kooliasjad ostmist, aga mul pole tahtmist hetkel millegagi tegeleda. Mu pea on hoopis teisi mõtteid täis. Küllap sellepärast ma veedangi õhtuid arvuti taga, ees valge Microsoft Office Wordi leht ja püüan sinna midagi kirjutada. Natukene juba on kirjas, aga seda pole eriti palju. Mul on alati olnud raskusi esimese peatüki alustamisega, küllap sellepärast kirjutangi lihtsalt mingeid pähetulevaid hetki paberile, et need alles jääksid ja ma neid saaksin hiljem kasutada. Kõlab loogiliselt?? I don't think so. Igastahes mõned filmid olen ka ära vaadanud - "Step Up 4- Revolution", "Tomorrow, When The War Began", "The Avengers", "Teen Spirit", "LOL" ja kindlasti mõned vanemad filmid veel :)

Did you miss me??

“When you're struggling with something, look at all the people around you and realize that every single person you see is struggling with something, and to them, it's just as hard as what you're going through.”

Nicholas Sparks

I know, I know ... ma pole endast juba väga pikka aega märku andnud, aga põhiliselt on see siiski sellepärast, et mul pole lihtsalt midagi rääkida. Olgugi et möödas on pikki päevi, nädalaid ja väga palju pole puudu ka ühest kuust, aga lihtsalt midagi põnevat pole olnud. Kõik on endine. 

26. juulil täpselt kell 13:12 sain ma bioloogiliselt, ametlikult ja igas teises vormis lõpuks täisealiseks. Tunne küll polnud selline - aastaid olen ma seda päeva oodanud, arvates, et see annab mulle väga suure pudrukulbiga vabadust juurde, aga kui see viimaks käes oli, mõistsin ma korraga kogu seda vastutust, mis ühe ainsa hetkega mu õlgadele vajus. Enam polnud see päev nii oodatud. Pigem tahtsin ma aega tagasi keerata - paar päeva, nädala, mõned kuud või koguni aastad; vahet pole, peaaasi et see päev oleks taaskord midagi, mida ma võin oodata. Nüüd põhilise juurde - kingitused. 

*kergelt muigel suuga, närides enda alahuult, püüan ma meenutada seda päeva*

Nagu alati suutis mu ema mulle enda kingid varem kätte anda - põhiline oli siiski uudis, et uuel kooliaastal on mul võimalus elada korteris, mille ta esialgse plaaniga meile kahele ostis, ÜKSINDA, mis on kindlasti sünnipäeva kink, mida ootaks iga tüdruk täisealiseks saades;  veel kinkis ta mulle ühe haruldase vana kaelakee, mis kujutab endast hõbedasi helmeid, mille keskel on suur vana münt, millel on kujutatud lõvi; ühed väga huvitavad kõrvakad olid ka hinnas sees - tükk aega sai mõtiskletud, kas tegu on Kreeka pähklitega või aju poolkeradega :)

Üllatada suutis mu isa mind seekord küll - ta suutis mind kirja panna fotograafia baaskursusele, mida ma olen ise jahtinud juba kolm aastat vähemalt. Alati oli see täis ennem, kui ma suutsin ennast sinna lehele kohale vedada. Seega oli see kingitus väga awesome. Alates sügisest hakkan ma mingi kord-kaks nädalas kolmapäeva õhtuid veetma Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Loodan, et mul läheb seal hästi, sest ma olen saanud päris palju positiivseid kommentaare enda piltide kohta. Isegi paar tuttavat, kes on tegelenud sellel alal mingi 2x kauem kui mina, on öelnud, et mul on hea silm ja loomulik anne. So fingers crossed.

27. juuli kuni 2. august olin ma Saaremaal. Külastasin esmakordselt enda isa vanaemapoolseid sugulasi, kellest pole ma kunagi midagi kuulnud. Toredad inimesed olid, seega järgmine aasta on jälle sinna minek ning siis juba kauemaks kui üks nädal. Lähemalt saate minu nädalasest suvepuhkusest lugeda siit: http://jupiblogi.blogspot.com/2012/08/saaremaa-27-juuli-2-august.html

Esialgu pidin ma olema 3. - 5. august abiks Pühajärve TriStar Triatlonil, aga kahjuks pidin ma sellest loobuma, et aidata enda ema koduste töödega. Järgmine aasta või koguni äkki varem avaneb uus võimalus, millest kinni haarata? Loodame. Tartu Triatlon suutis leida minus ülesse selle pisiku, kellele meeldib ilma rahata teisi aidata. 

August on silmnähtavalt kohale jõudnud - need soojad ilmad, mis saatsid mind Saaremaal ja minu sünnipäeval on arvatavasti selleks aastaks läinud ning vaikselt hakkavad kohale jõudma sügisesed tuuled ja vihmad. Nagu viimast oleks sel aastal vähe olnud. September on ka kohe-kohe kohal ning peaks hakkama vaikselt nimekirja koostama kooliasjadest, mida võiks vaja minna. Õnneks ei tule see väga pikk, sest paljud eelmise aasta kaustikud lähevad see aasta uuesti käiku. Roheline mõtlemine missugune :)

Ma olen enda läpakat vist juba piisavalt piinanud, seega lõpetan tänaseks ning uut posti on arvatavasti oodata alles esmaspäeval või teisipäeval :)

Enda Saaremaa pildid püüan ka kuhugi ülesse saada :)