Haribo teeb lapsed rõõmsaks, isad-emad lõbusaks ... 

Kes meist seda lauset ei teaks.. :)
Selle posti eest võite Itit tänada, kes veenis mind peale neljandat tundi minema poodi, sest tal oli suur magusa isu. Saigi mindud ning ostetud kõike head ja paremat. Tema piirdus vähemalt üks 140 g kummikommipakiga, aga mina pidin ikka riiulilt haarama 200g paki pluss väikese paki lagritsat pluss Fazeri piimašokolaadi. Lõppkokkuvõtteks sõime kahe peale ära üle 300g kummikomme - kogu selle koguse põhimõtteliselt ainult füüsika tunnis, mis on nii igav ning ega õps eriti midagi selle ennetamiseks ei tee kah - ja pärast oli mõlemal tunni lõpus päris paha. Seega õpetus - ära sööga kummikomme, maitske aga ära sööge.

Uudis kõigile neile, kes veel ei tea, et ma saan sügisest alates hakata elama päris enda korteris. Kuigi see on mampsi nimel, tema ostetud, remonditud ja puha, anti mulle võimalus see esimesel aasta sisse elada. See tähendab, et ma sain endale valida ka korterikaaslase - pole vist väga suur mõistatus, kes see küll on. = )
Igastahes .. ma olen päris põnevil, aga samas ka natukene pelgan seda päeva. Ometigi üks samm lähemale täiskasvanuks saamisele. Aga pöidlad pihku ja loodame, et kõik sujub hästi. Ega ma ometi nii saamatu ka pole.

Ma olen otsustanud viimaks - enda sünnipäeva tähistan ma tätoveerimissalongis ning lasen enda turjale tätoveerida ühe ilusa kelti sümboli, mida ma olen juba aastaid passinud. Õnneks pole see ka väga kallis, mingi 50 eurot, natukene isegi vähem. Iti pidi tulema kätt hoidma, seega juhul kui minuga peaks midagi juhtuma, tirib tema mind sealt minema Raekoja platsi purskkaevu juurde ja turgutab mu ärkvele. Haha-haha.. püüan leida teile ka pisikese pildi, mis annab aimu, mida ma lasen endale teha :)

 Umbes midagi sellist siis.. ärge arvake, et see ainsaks :)
Ma olen veel noor ning küllap neid jõuab aastatega veel minu nahale koguneda - mul on veel paar mõtet, aga ei tahaks ju kõiki neid korraga avaldada :)

Where you go
What you find
Will remain or pass us by
Some will climb
Some will fall
Some will rise above it all

Promises you make or break
Gone tomorrow, here today
Let it pass
Let it wait
Turn around and walk away

(Charlotte Church "Show a little faith")

Mis teha, kui puudub täielikult motivatsioon ja tahe midagi teha? Kas on mõtekam leida viis süstida puudujääke endasse või hoopis anda järele ning leppida, et inimene ei saa olla homme samasugune kui ta oli eile või kaks nädalat tagasi? Või jätta hoopis valimata eelmise kahe võimaluse vahel ning sulgeda silmad, teha mitu pikka keerutust ja suletud silmadega astuda esimene samm kõrvale ning vaadata alles minuteid hiljem, kui läbitud on sadu samme, et kuhu poole liigub?

Mul oli plaanis teha see postitus juba eile, aga kuna bioloogia, inglise keel ja remondikoda röövisid kogu õhtuse vaba aja, jäi lihtsalt natukene ajast puudu. Sellistel õhtutel ma kipun tihti endamisi arutlema - miks kuradi pärast ma tulin loodusklassi. Minust ei saa kunagi bioloogi ega mingit südamekirurgi. Tulevik pole kunagi nii kindel ja selge, kui me loodame. Igal sekundil tulevad meie ellu uued faktorid, mis kõigutavad meie otsuste põhjal rajatud teed kord paremale kord vasakule.


Lühikene ülevaade ka lähiajale toimunud sündmustele:
Esmaspäeval käisime klassiga Tallinnas - päris kultuuriline päev oli :)
Teisipäeval enamus meist magas tundides, sest me jõudsime lihtsalt nii hilja koju ning pidime nii vara ärkama.
Kolmapäeval magas endiselt osad ennast välja ning täna olime enam-vähem juba tundides ärkvel :)

Päeva lauluks oleks (jahm.. mul on vahepeal tuju leida selline laul):
Ann Margareti "Something about the sunshine"

Päris armas on alustada enda blogiposti enda tehtud pildiga. Rohkesti enesekindlust ja tahtejõudu annab küll juurde...

As you can see days are getting warmer and sunnier and we are still trapped in school. Not cool.. ometigi on jäänud vähem kui kuu - täpselt 26 päeva- ja siis on vabadust. Suvevaheaeg. Praegu pole vist ühtegi õpilast, kes seda ei ootaks, eriti veel juhul, kui väljas on sellised ilmad. Tihti tulevad mulle saatanlikud mõtted pähe, kui ma istun pikas igavas tunnis ning vaatan aknast välja, selle asemel, et tähelepanna tunnis toimuvat - sellel perioodil on selliseid tunde vägagi palju. Oleks võinud hommikul kogemata sisse magada ning kogemata jääda bussist maha või peita meelega enda rahakott nii ära, et ise ka ei leia enam ülesse.. nii palju vabandusi võiks leida, peaasi, et ei peaks ütlema ausalt välja, et tõesti täna ma ei viitsinud tulla, sest sellise ilmaga on mul rohkemat teha, kui koolis istuda ja osa võtta tundidest, mis mind üldsegi kohe ei huvita.

Juhul kui te tahate teada, mis ma olen enda nädalavahetusega peale hakanud, siis pean ma teile pettumust valmistama ja ütlema, et mitte kui midagi. Eile käisin hommiku poole trennis - kaks ühe vastu on päris tore mängida ühe värava all - ning päeval istusin õues ja lugesin paarkümmend lehte Gailiti "Ekke Moori". Kõik see aeg, mil Gailiti teos mu laual vedeles ja ma seda ei lugenud, arvasin, et Ekke on tüdruk, aga võta näpust - hoopis poiss. Ning pöördudes tagasi eilsesse - nii tore oli istuda ja lugeda raamatut, mis mind absoluutselt ei huvita, samal ajal kui sa oled kaetud suure parve kärbestega. Not nicee.. seega lugesin vaid paar lehte veel, kuni mul kannatus katkes ning võtsin hoopis enda üliarmsa Nikon D70s'i kätte ja veetsin tunde lihtsalt pilte tehes. Klõpsitud sai neid üle 50, aga arvutisse laadides ja pärast üle vaadates, jäi alles alla 20. Tavaline asi - fotoka pisikesel ekraanil näevad nad alati paremad välja kui sülearvuti suurel ekraanil.
Tänane erines ainult sellepoolest, et ma ei lugenud raamatut ega talunud kärbeste ahistamist, vaid kammisin hoopis koera ja lõin nii endal kui ka temal hunnikute viisi sääski surnuks. Igastahes nii mitugi linnupaari sai enda pesale head soojustusmaterjali. Always glad to help them :)

Homme Tallinna - ma ei tea, kuidas ma suudan ennast hommikul kuuest ülesse ajada, kui ma olen harjunud tõusma umbes tund aega hiljem. Peaks hakkama endale vaikselt mingeid võileibu kaasa tegema ning veetma viimased päikselised tunnid õues, loomulikult koos enda Nikoniga, mille ma ka homme kaasa võtan. Ning nüüd tuli mulle meelde, et pean otsima endale suurema koti, kuhu ta koos paari lisa objektiiviga ja võileivakarbikesega sisse ära mahuks. Seda võin ma ka hiljem teha. Mõned tunnid veel aega ja siis magama :) Seekord uinun ma vist koguni ennem, kui päike loojub. Nicee... igastahes hetkel nagu on kõik ja juhul kui ma suudan täna veel paar head pilti välja võluda, siis püüan teid ka sellega kurssi viia. Igastahes kui olete huvitatud minu pisikesese fotogallerii uurimisest, siis külastage minu Facebooki lehekülge või DeviantArti.


http://marianns.deviantart.com/
http://www.facebook.com/katariina.sklave/photos

Head õhtut :)

Päike paistab, ilm on soe, Kata "Ekke Moori" loeb ... :)

I am born under a very bad sign and now it effects my karma...

P.S: Sinine silm on see kuu vägagi moes :)

Soo.. my favourite guy from series "Supernatural". Enjoy :)
Some commets:

• As if he isn't perfect enough already... Let's throw in musical talent just for the hell of it.
• He's proof that God is a woman. :')
  
  
  

  
  

Angel - put sad wings around me now
Protect me from this world of sin
So that we can rise again

Oh angel - we can find our way somehow
Escaping from the world we're in
To a place where we began

And I know we'll find
A better place and peace of mind
Just tell me that it's all you want - for you and me
Angel won't you set me free

Angel remember how we'd chase the sun
Then reaching for the stars at night
As our lives had just begun

When I close my eyes I hear your velvet wings and cry
I'm waiting here with open arms - oh can't you see
Angel shine your light on me

Oh angel we'll meet once more - I'll pray
When all my sins are washed away
Hold me inside your wings and stay
Oh! angel take me far away

Put sad wings around me now
Angel take me far away
Put sad wings around me now
So that we can rise again

 Angel by Judas Priest 

"..It's OLD rock. That doesn't make it classic. What sucked back then still sucks today.."  Matt Farrell "Die Hard or Live Free" (2007)

See tsitaat lihtsalt hüppas mulle pähe ning ei jätnud mind ennem rahule, kui ma selle siia ülesse kirjutasin. Väike põrguline ...
Ma tean ... minu viimane post oli mingi kümme päeva tagasi, 11 kui täpne olla. Ma ei tahaks leida selleks vabandusi, aga kahjuks ei saa ma midagi teha, kui mu elus ei toimu midagi märkimisväärset. Igapäevane rutiin, millesse ma olen sattunud, paneb mind veel rohkem ihkama vabadust ja võimalust kõigele käega lüüa. Samas kui ma juba valisin selle tee, siis ma pean selle ka lõpuni käima. Ma võin pöörata kas paremale või vasakule, aga tagasi ei tohi kunagi minna.

Supernaturali kuues hooaeg vaadatud ning nüüd jääb veel üks hooaeg vaadata .. nuuks... kes veel aru ei saanud, siis auto (<) on Deani kulla-kallis Impala. I love that car. Samas jõudis minu kõrvu meeldiv uudis, et sügisel tuleb välja ka kaheksas hooaeg :)
I'm so happy.. raske ette kujutada, et see sari võiks kunagi lõppeda. Lausa võimatu.

Eile käisin hammast välja tõmbamas .. nuuks... lõualuu valutab täna päris korralikult. Järgmine hammas läheb alles järgmise aasta jaanuaris, seega on mul aega ennast veel koguda. Kõige iroonilisem oli eile aga see, et kuna mulle tehti kaks süsti, sest ka see hammas kasvas närvikanalis otsapidi, pidin ma pärast paistes ja tuima suuga minema uut aega kirja panema :) hehh.. retseptsionist ei saanud alguses üheski minu sõnast aru :) awesome.. õnneks oli lõpp hea :)

Viimane periood on varsti-varsti läbi. 14. juuni on ametlikult kooli lõpp, aga ennem tuleb loomulikult üle elada arvestused ja bioloogia praks. Ning veel üks aasta on jäänud ning siis on tõesti Finale. Amm.. sain täna ladina keele töö kätte :) I got A.. nicee.. jahm ma õpin tõesti kohustuslikus korras ladina keelt :)

Tänaseks kõik..
Eks siis näeb, kuna uus post tuleb.. ma arvan, et siiski selle nädala sees :)

Born under a very bad sign...

Tundub, et see pisikene pealkiri ütleb ära kõik, mis vaja. Hetkel pole minust hullemat kobakäppa ja haledamat inimest, vähemalt ma ei tea ühtegi. Kuue kuu jooksul käia viis korda traumapunktis - seda annab üle lüüa. 
Taaskord on minu parem käsi ühe sõrme võrra vaesem ning ma pean alates eilsest järgmised kolm nädalat kirjutama/ trükkima/ üldse elama üheksa sõrmega. Ei, minu pisikest näpukest ei lõigatud maha, lihtsalt on ta nii kindlalt seotud teise näpu külge, et seda pole võimalik kasutada. Awesom :) Vähemalt nüüd on mul võimalus õppida selgeks vasaku käega kirjutamine. Eile sai juba algust tehtud :)
Täna oli Pärnus tsiklihooaja avamine, nagu enamus teist juba arvatavasti kuulnud on, aga kuna ma suutsin end sandiks teha, siis kahjuks jäi seekord hooaja avamine minu jaoks vahele. Kahju.. ma nii ootasin seda, aga järgmine aasta on veel ees ja siis on mul võimalus enda viga parandada. Natukene positiivsust peab olema :)