writing is a dog's life but the only one worth living

by Gustave Flaubert

 

Poison was the cure

Neljapäeva õhtu: pizza, üks auto, kaks hevy metali fänni, Tallinn, Rock Cafe, Megadeth... vot selline õhtu oli eile mul. Esimest korda elus käisin Rock Cafe's, kuulasin live esituses Megadethi, küsiti ID kaarti, kui ma jõin jõhvikamahla ja müüsin isaga ukse taga pileteid. Igati mõnus õhtu. Kuigi ruum, kus kontsert toimus, polnud eriti suur, oli kõla siiski tunduvalt parem kui Saku Suurhallis. Samuti polnud neil erilist lavashow'd ka, aga see tuli neile ainult kasuks. Rock Cafe seinte tugevus ja paindlikkus pandi tervelt kaks tundi proovile ja need pidasid väga edukalt vastu. Esitusele tulnud laulud olid enamus minu jaoks päris uued, mõndasid olin ma isegi korra kuulnud ja koguni kolmele oskasin ma ka kaasa laulda. Mis veel... mmm.. ilmaga vedas ka vägagi hästi ja siin kohal lisaksin ühe video, mille Megadethi omad tegid hotelli katuselt.
Megadeth in Tallinn

Tänane päev algas samuti väga kena ilmaga. Mõnus on hetkel päevitada, kuulata Three Days Grace ja kirjutada blogi posti, peale mida hakkan kirjutama enda juttu, mida ma endiselt teile ei spoili. Vot nii.. 

'Cause nothin' lasts forever
And we both know hearts can change
And it's hard to hold a candle
In the cold November rain

I know it's hard to keep an open heart
When even friends seem out to harm you
But if you could heal a broken heart
Wouldn't time be out to charm you

And when your fears subside
And shadows still remain
I know that you can love me
When there's no one left to blame
So never mind the darkness
We still can find a way
'Cause nothin' lasts forever
Even cold November rain

Enda blogi posti otsustasin ma seekord alustada Guns N Roses'e aegumatu lauluga "November Rain", mis on olnud üks minu lemmiklaule juba aastaid. Nagu te võite arvata, siis inspiratsiooni sain ma sellest tänasest päevast, mis on koosnenud vihmast, mida aina sadas ja sadas alla.  Ning ma pidin nagu viimane loll rohima enda maja ees olevat maakividest teed, mis oli korralikult sammalt ja muud umbrohtu täis. Samal ajal kui pooled Tähtvere valla sääsed mind õgisid. Not nice ... tagumik on pisikesi punaseid kuplaid nüüd täis ja need sügelevad nii hullult -.- Küllap pean minema uuesti külmkapi kallale ja üles otsima enda Bitneri pudeli, mis on aitab suurepäraselt nende hammustuste vastu :) Soovitan ka teile, kui teil peaks olema putukahammustusi, mis sügelevad koledalt :)

Hea uudis teile, kes satuvad aeg-ajalt siia leheküljele, - ma olen hakanud uuesti kirjutama. Mitte küll juttu, mida ma algul arvasin, et selleks aastaks lõpetan, aga ühte teist, mis lihtsalt hüppas eile mulle pähe ning pole kordagi veel siit lahkunud. Nii hirmsasti tahaks teile hetkel sellest rääkida, aga ma ohjan ennast, hammustan tugevalt keelde ja ei räägi. See ei too kunagi ka head õnne - peale enda mõtete avaldamist kaob igasugune huvi neid edasi paberile kanda. Seega kuss - rohkem ma sellest ei räägi :)

Ma sain just mõni minut tagasi teada, et mu hea sõber kirjutab ka blogiposti, seega ma lõpetan kiirelt sellega ning lähen vaatan, kas ta on selle ülesse pannud :)

Vot sedasi juhtub, kui kaevata enda emale, et selg valutab - sind saadetakse õue telki magama. Seega veetsin ma enda esimese öö sel suvel väljas. It was pretty awesome. Natukene kõva küll oli, aga vähemalt selg piinas vähem. Tundub, et tuleb uuesti minna perearsti juurde ja äkki seekord saan ma ka suunamise edasi kellegi teise juurde, kes saaks mind natukene rohkem aidata. Vastasel juhul võin ma ennast kümne aasta pärast leida seljaopilt, nagu arst mind hoiatas, kui asi paremaks ei lähe. Jahm.. kes oleks võinud arvata, et kergest selgroolülide venitusest võib nii palju jama hiljem tulla.

Jaanipäev möödus vaikselt kodus, vaadates jalgpalli, juues sooja teed, kandes villaseid sokke ja kuulates vihma akna taga krabisemas. Sounds very awesome.. Vähemalt Hispaania pääses edasi poolfinaali ning loodetavasti suudavad nad ilusti Portugali alistada ja siis finaali. Maailmameistri tiitel on neil olemas, samuti ka kaks EM tiitlit ja isegi nii mõnigi teisekoha medal (nii erinevatelt mängudelt kui ka EM'ilt). Seega pole mingitki põhjust, miks ma ei peaks oma poiste üle uhke olema.

Oehh.. hetkel nagu midagi muud polegi.. Iti papa - ma loodan, et sa paraned kiirelt.. tervitused ka sulle

Lets race

Time rushes by and all we can do is to run as fast as we can and try to catch it...

Minu viimane postitus oli häbiväärselt kaua aega tagasi, ma tean ja mul on kahju. Ma ei saa tuua põhjenduseks liiga tihedat ajakava või aja puudust. Süüdistada ei tahaks ka iseennast, sest meie endi elu pole alati meie enda teha. Kuigi ma olen ateist, usun ma siiski, et kuskil on keegi, kes kirjutab ülesse meie elu, määrates sellega nii meie endi kui ka kõigi meie tuttavate, sugulaste, sõprade, töökaaslaste, naabrite ja täiesti võhivõõrate saatuse. Ilmselgelt alustasin ma tänast päeva Bulgakovi "Meister ja Margaritaga". Minu esmane arvamus, enne kui ma seda lugesin, oli samasugune nagu iga teise vene kirjaniku raamatu kohta - see on igav, tüütult erinevaid pikke nimesid täis ja üldse venepärane. Aga ma eksisin. Üks peatükk ja ma suutsin sellesse raamatusse armuda. Mulle meeldib Bulgakovi stiil ja mõtted, mis ta on siia raamatusse pannud. Tema tegelaste kirjeldamine, nende iseloom, käitumisviisid ja mõtted suutsid mind paeluda koheselt. Juhul kui minu vaimustus peaks kaduma, kuigi ma loodan, et seda ei juhtu, siis võtan ma enda praegused sõnad tagasi, et inimesed on õigesti teinud, öeldes, et see raamat on vene kirjanduse tipp. 

Terve nädal olen ma enda aega sisustanud lõpetamistega. Teisipäeval oli põhikooliaegse sõbranna lõpetamine. Ta lõpetas Tartu Kutsehariduskeskuse ning temast sai pagar-kondiiter. Soovin sulle veel kord õnne, kuigi ma tean, et sa pole siiani juhtunud seda blogi lugema. Kolmapäeval sai läbi hüpatud enda endise trennikaaslase lõpetamiselt, kes lõpetas Tartu Descartes´i Lütseumi. Soovin ka sulle veelkord õnne. Reedel oleksin peaaegu jõudnud ka treffneristide lõpetamisele, aga ootamatult pidin ennem lahkuma. Lilled sai üle antud enda klassikaaslase kaudu, kes erinevalt minust veetis ilusti aega Vanemuises. Enda soovid sai aga õhtul üle antud, kui oli lõpupidu, mida meie klass korraldas. Mind kaasati täiesti juhuslikult, sest päev enne seda pidu tuli välja, et keegi peab koostama Excelis tabeli, mis arvutaks kokku hääled. Kuus tundi jamasin õhtul sellega, et 24 tundi hiljem teada saada, et kuna hääletajaid oli nii vähe, siis võis hääled käsitsi üle lugeda. Nagu mu isa ütles, et vähemalt ma nüüd tean, kuidas selliseid tabeleid teha ja kuidas Open Office Excelit kasutada, olin ma siiski ülimalt pettunud. Aga mis olnud, see olnud. 

Esimeste suvepäevade päikest olen ka nautinud, kuigi seda võiks olla rohkem, ... *vaatab hetkel üle õla aknast välja, ohkab, sõimab endamisi ilma ja kirjutab edasi*... aga õnneks pole liiga kuumi ilmi. Need kolmekümne kraadised ilmad pole kohe kindlasti minu lemmikud. Sellised päevad veedan ma tavaliselt toas. Hommikul ja õhtul hilja annab väljas olla, aga see vahepealne aeg on puhas Põrgu. 

Ujuma pole veel jõudnud. Küll olen aga leidnud endale päris mitu tegevust suveks. Ma ei tea, kas ma olen maininud seda varem, aga see suvi veedan ma aega põhiliselt vanade mööbliesemete restaureerimisega ja nende müümisega. Samuti kutsuti mind *praeguse seisuga* kahe triatlonile, kus oleks mul võimalik osalejaid mootorratta seljas turvata. Saatsin enda registreerimissoovi ära ja loodan, et see võimalus mulle ka avaneb. 

Suvekirjandus on ka ilusti ära toodud ning on hetkel minu laual kenas hunnikus. Esialgne plaan oli lugeda üks raamat kahe nädalaga, aga vaadates, kui õhukesed need tegelikult on, siis mõne puhul võib piirduda ka vaid nädalaga. Ning saades Itilt mõtte *sai loetud enne tema blogi ja ma loodan siiralt, et sa pole pahane*, hakkan ma tegema märkmeid, et sügisel oleks lihtsam. Viimane aasta keskkoolis ja pingutama peab nüüdsest rohkem kui kunagi varem. 

Ma ei taha küll seda posti liiga pikaks ajada, aga ma pean seda lihtsalt ütlema, et mu ema oli viimaks nõus minu sooviga teha endale tätoveering. Geko lükkub küll edasi, aga ma leidsin teise kauni sümboli Keltide ajaloost, mis on sama võimsa tähendusega ja näeb lihtsalt fantastiline välja. 

< Isn't she beautiful? The power of Three või teise tähendusega Triquetra. Nüüd tuleb vaid natukene jumet koguda ja juuli lõpus või augusti alguseks endale aeg saada, sest kooli ajal ei ole erilist tahtmist seda teha. Suvel on mul võimalus kanda õhemaid ja avaramaid riideid, mis annavad talle võimaluse ilusti "kuivada", aga sügisel kõik need viisakamad riided .. I hope you got the point. 

Mis veel?? Hmm... nagu polegi hetkel midagi. Aga eks ma lõpetan tänaseks ja juhul kui tõesti midagi meenub, siis püüan seda võimalikult kiirelt ka teiega jagada :)

Old is the new classic

Suvi - viimaks ometi vabadus. Eile lõppes ametlikult kool ning põhimõtteliselt alates tänasest olen ma abiturient. Uskumatu kui kiirelt tegelikult aeg lendab, kui meie elu on täis meeldivaid inimesi, sündmusi ja unustamatuid hetki. Sulen silmad ning meenutan eilset ja taipan, et siis olin ma alles pisikene lühikeste juustega põnn, kes istus emaga koos laua taga ja õppis lugema. Avan silmad ja vaatan ringi ning juba olen peaaegu, et ülikooli astumas.Gosshh.. ajal on tõesti nii pikad ja kiired jalad all, et isegi pilk ei jõua talle järgi.

Kolmapäeval jõudsin tagasi bioloogia välipraktikumist. Viimane üldse. 12-ndas klassis pidi olema küll veel üks praktikum molekulaarbioloogia kohta, aga see pole sama. Kirna liiga pehmed ja madalad narivoodid, läbivettinud pinnas, tuhandepealine sääseparv, hilisõhtused putukapüüdmised/ taimedekorjamised - kõik see on läbi. Soovi korral on mul võimalus minna küll järgmine aasta noorematega kaasa, aga ma ei tea, kas kasutan seda ära või ei. Samas tundub lahe ning kuna veel selline võimalus tuleb.
Eile oli siis aktus, nagu sai eespool mainitud, ning mingi kuradima suure ja kalli ime läbi kiideti mind hea õppeedukuse üle. Alles mõni aeg tagasi oli minu martiklis sellised hinded ning nüüd olen korraga nelja-viieline. Awesome.. See oli üks hea eneseusutõsmise hetk. Nüüd ma tean, et ma olen võimeline enamaks, kui ma varem olin. Kui ma vaid tagan, teen tööd, pingutan ja usun, siis võin ma isegi väga heade tulemustega lõpetada. Medalile ma kahjuks küll enam ei kandideeru, aga head punktid saaks ikkagi ülikooli sisseastumisel.
Õhtul sai veel käidud taimi korjamas - kes ei tea, siis kordan üle, et seoses viimase bioloogia välipraktikaga, peab iga üks meie klassis tegema herbaariumi, mis koosneb vähemalt 30 erinevast taimest - ning need kuivavad täiega uhkusega minu toanurgas. Isegi kass on neist vaimustuses - kuivama pandud ajalehtedel tema magab ning püüab taimi lehtede vahelt pidevalt välja sikutada. Siiamaani pole see õnneks tal õnnestunud, vähemalt siis kui nad on pressi all.

Plaanid suveks? None.. eks ma liigun siis vooluga kaasa, aga üks on kindel - suvelugemise loen ma läbi. Sügisel endal kergem ning pealegi tuleb silmaringi laiendada.

Hinnetest:
Bioloogia - 4
Matemaatika - 4
Füüsika - 4
Kirjandus - 4
Kehaline kasvatus - 5
Inglise keel - 5
Ladina keel - 5+
Inimese õpetus - 5

Tempora mutantur et nos mutamur in illis

8 päeva veel ning oodatud vabadus on käes. Juhul kui ma kooliaasta alguses lugesin kuid, siis viimased kaks kuud olen lugenud ainult päevi ning alates tänasest koguni tunde. Seega peaksin ma ütlema, et suvevaheaeg algab mul täpselt 186 tunni ja 5 minuti pärast. See on võetud arvestusega, et ma pääsen koolist tulema täpselt kell 12 päeval. Oehh.. tundub nii kaugel, aga samas on vägagi lähedal. Ning kui kord see päev on käes, siis on jäänud veel kolm kuud ning ma olen ametlikult abiturient ja 9 kuu pärast nühin koolis eksameid kirjutada. Niceee.. 

Ma teen näo, et teid huvitab kohutavalt, mida ma olen viimased päevad teinud, mis on möödunud minu viimasest blogipostist. Vastus on lihtne ja ühesõnaline - õppinud. Põhiliselt siiski seda teinud, jahm. Arvestuste nädal käib ka hetkel ning õnneks on jäänud vaid kaks lihtsamat ainet. Olgu väikene parandus, üks lihtne aine ja teine täielik peavalu. Homme on inglise keeles suuline arvestus - first and only - ning reedel füüsika, mis on päris must maa minu jaoks. Tunnis olen ilusti küll istunud, vaid ühes tunnis sai käidud paar korda arsti juures, kui ma suutsin kekas kõõlused tuksi keerata, aga muidu olin vägagi viks ja korralik. Ometigi ei jaga ma mitte mõhkugi. Arvutusülesanded teeks isegi ära, aga teooria - shoot me please and it would be very nice if you do it just before the prelim starts. Isegi tänane bioloogia arvestus, milleks ma õppisin eile vaid mingi tunnikene ja seda ka vägagi mitte püsivalt, on lihtsam kui see aine. Oehh.. ma võin karjuda ja nutta nii palju, kui ma tahan, aga tegema pean seda ikkagi.

Plaanid suveks? Mhmmm... non. Ma pole veel nii kaugele mõelnud, aga arvatavasti veedan jälle enda ilusad päevad paari vana-vanaema kappi taastades, mis lähevad seekord isegi müüki. Äkki saan koguni natukene taskuraha teenitud? :) Olgu.. mõned kindlad plaanid on küll - näiteks väikene mootorratta matk, aga pole veel leidnud kedagi, kes viitsiks kampa lüüa, tattoo is so in ning raamatud - lots of lots of lots of books. Põhiliselt siiski lugemiseks, aga püüan ühe ka peaaegu valmis kirjutada, et sügisel saaks seda põhiliselt ainult kohendada. Samas ma tean, et alati minu antud lubadused ei pea vett, sellepärast ma ei taha väga rõhutada, et ma neid kindlasti teen. "Ära anna lubadusi, kui sa tead, et sa ei suuda neid hoida," nii ütles kunagi üks väga tark inimene, kelle nime ma ei tea, aga kes kindlasti eksisteeris. 

Teen veel ühe pisikese ajahüppe, et pöörduda tagasi punkti, kus ma rääkisin nendest päevadest, mis on juba üle elatud. Mhmmm.. õppimist sai mainitud... trenn sai läbi *nuuks*, sellest on küll väga kahju, sest nüüd on mu õhtud jälle sellised, eriti need, mis ma veedan üksinda, et ma lihtsalt viskan selle kasuliku aja õhku.... kekas sai tehtud kaugushüppes isiklik rekord :) - igastahes selle kooli oma, sest ma pole päris kindel, et kas ma äkki põhikoolis hüppasin isegi rohkem, igastahes tunne oli mõnus ja tegi meele vägagi rõõmsaks... kummikomme pole siiani õnneks söönud - tookord sai aasta limiit täis.. kolm arvestust on tehtud - kirjandus tuleb arvatavasti 5, matemaatika loodetavasti 5 ning bioloogiat ma ei kommenteeri, sest ma suutsin mõne asjaga natukene puusse panna, aga lootus sureb viimasena ja äkki tuleb üks neljakene ära... ning vist ongi kõik.

Ilm on hetkel täiega ilus, seega ma arvan, et lähen tagasi välja raamatut lugema ja enda selle aasta esimest jumet korjama. 

Take care of yourself ning juhul kui midagi põnevat juhtub, siis annan teada :)