How strong do you think I am?

How strong do you think I am?  
How much can I take of this?  
Am I a rock, or a rose, or a fist?  
Or the breath at the end of a kiss?


Ma pole viimasel ajal olnud just kõige eeskujulikum blogija. Üks vabandus oleks bioloogia eksam, milleks ma õppisin, kuid see pole eriti mõjuv põhjus, sest aega paariks sissekandeks oleks mul küll olnud. Lihtsalt iga kord, kui ma avasin Bloggeri ning mõtlesin uue sissekande tegemisele, tuli miski ette. Kogu aeg hoiti tegevuses ning olla üksik laps - sul pole võimalik kõrvale hiilida ega öelda, et las tema teeb täna, ma alles eile pidin seda tegema. Nope ... it's all up to you.

Seega kiire kokkuvõte: eelmine nädal õppisin põhiliselt bioloogia eksamiks, mis oli üllatavalt lihtne ning mitte nii faktipõhine ja teooriat nõudev, nagu ma olin arvanud, vaid hoopis nõudis enda mõistust ning vägagi palju luges see, kui kursis sa tänapäeva teadus- ja bioloogiateemaliste arutlustega oled. Laupäeval sai käidud Tartus Olümpiajooksul vabatahtlikuks. Suutsin Iti ka kaasa vedada ning tundus, et talle meeldis. Teine kordki? Tänutäheks saime 7euri ja Viking Line kinkekaardi, mille kasutame augustis ära, et minna Soome kruiisile. And that's awesome. Can't wait. Pühapäeval aitasin papsil uue kuuri jaoks vundamendiposte maa sisse panna. Meil sai päris palju nalja. Kuna meil on maapind maal suht kivine, siis olin mina see, kes pidi pidevalt põlvili plangu peal olema ning puuril eesolevaid kive käsitsi ära võtma ning siit sündis meie kahe vaheline nali - neerukivide eemaldus läbi ninaaugu. Sellest sai päeva hittlause. Aga kuna olnud nädalavahetus oli suht vihmane ja tuuline, pean ma istuma homme kodus ning ennast ravima, sest ma suutsin endale korraliku külmetuse hankida - nohu, angiin + kõrge palavik. Täna sai kooli korraks mindud, et üks tund keemias istuda, aga see oli jube. Absoluutselt midagi ei jaganud ning lihtsalt istusin, nohisesin, nuuskasin, kurtsin Itile, kui paha mul on. Aga tundub, et ma ei näinud piisavalt jube välja, sest õps küsis mind täpselt sel hetkel, kui ma olin aevastama hakkamas ning tahtsin nina tühjaks nuusata. Hea ajastu. Õnneks see oli ainukene kord ning ma sain edasi nohiseda.
Koju sain natukene peale kella 12'st, magasin paar tundi ning hakkasin Teen Wolfi edasi vaatama. Kunagi ammu sai alustatud, aga siis absoluutselt ei meeldinud, aga nüüd tundub kordades huvitavam. I'm so team Stiles :) and sometimes team Derek. Aga põhiliselt siiski esimest.
Ilmselt oli mul veel huvitavaid hetki, aga hetkel ei tuli ükski enam pähe. Lähen teen endale ühe kuuma tee ning peaks mingi hetk magama minema.
Head ööd ning äkki homme näeb :)

20 is my new favourite number

per aspera ad astra/ through difficulties to the stars


Minu viimasest postitusest on nii võrd palju aega möödas, et ma ei kavatsegi hakata enda klaviatuuri kurnama ning kõik pisema detailini välja kirjutama. Nagu nii midagi eriskummalist ei juhtunud ning isegi kui oli, siis enamik minu naljadest või täielikest äpradumistest on ära kajastatud ühe teise konkreetse inimese blogis, kelle nime ma küll ei hakka mainima, aga keda te ilmselt teate kõik. It is not really that hard ...
Aga kaks eksamit on ilusti selja taga. Täna sai peale pikka koolis istumist ja väikest viisi närveerimist ära tehtud ka inglise keele riigieksami suuline osa, mis kukkus lihtsalt suurepäraselt välja. Veerand tundi ukse taga pabistamist ning ühe koha peal hüplemist ja mõned minutid peale veerand kahte sain sisse. Vähemalt teemaga vedas kohutavalt - Some people say that every school should have a uniform. See on suht läbi räägitud teema ning olnud minu arust aastaid eksamil sees, kuid sellegi poolest istusin esimesed 30 sekundit lihtsalt niisama, vahtisin tühja paberit enda ees ning sinist lipikut sõrmede vahel ning absoluutselt ei teadnud, millest rääkida. Kaks sügavat hingetõmmet aitasid väga ning oma kaks minutit sai ilusti täis ja ilmselt oleksin isegi edasi rääkima jäänud, kui õpetaja poleks katkestanud. Pisikene lavakartuses elaja, nagu ma olen, rääkisin ma suhteliselt kiirelt ning ilmselt terve mu keha värises - käed tegi seda küll jubedalt - ning enda arust läks mul suht metsa, sest mul ununesid vahepeal osad sõnad ära ja keel läks sõlme, aga kui paar minutit peale eksami lõppu tuldi tulemust teatama, siis ma oleksin peaaegu sussid püsti visanud. Mulle öeldi, et ma olen teinud suure arengu edasi ning mul oli ausalt nagu wtf. Ma pole absoluutselt õppinud selleks, midagi harjutanud, vaid vaadanud lihtsalt palju ingliskeelseid ilma subtiitriteta filme/ saateid. Kas need võivad tõesti mõjuda?? Igastahes minu tulemus kajastub seal üleval kõrgel, kus peaks olema pealkiri.
Enne närvivapustuse saamist, kui ma ukse taga enda korda ootasin, sai istutud nii keemia konsultatsioonis kui ka matemaatika omas. Juhul kui ma esimeses veel tegin midagi kaasa, siis matemaatikas ma lihtsalt istusin, vaatasin ülesandeid ning tegin suuliselt neid koos enda toreda pinginaabriga, kes lihtsalt oskas täna mind naerma ajada. Way to go - thumbs up for you.
Peale eksamit sai mindud veel bioloogia konsultatsiooni, kus võtsime edasi ökoloogiat, mis on viimane teema, mis peaks 180-minutilise töö, mis määrab kogu sinu ülejäänud elu, viimane punkt olema. Võrreldes evolutsiooni ja rakendusbioloogiaga on see vägagi huvitav, kuid sellegi poolest ma suht unelesin või olin endiselt liiga ekstaasis, sest ma olin ennast ületanud ja võimsalt. Vähemalt seda ütles mulle hiljem veel hindaja mitu korda. I was like ... okay ... thanks a lot ... I guess.

Peaks vist tänaseks lõpetama ja mõni tund magama, sest homme varakult ülesse ning juba üheksast sõidutundi - somebody is going to get A2-cat. driving license this summer :)