31. oktoober 2012

Ohtlikum = ohtlik uim

After eating chocolate you feel godlike, as though you can conquer enemies, lead armies, entice lovers.   
~Emily Luchetti
 

25. oktoober 2012

Why make choices?

Even a lonely wolf isn't always alone
It has always somebody who keeps distance, but never stays behind
But a lonely wolf doesn't always sees it 
So all you lonely wolves out there - keep your eyes open and learn to see
And act correctly in the right moment, so you can't mess things up 
and keep those almost invisible friends close by...

10. oktoober 2012

All that shit

I think that the only reason people hold onto memories so tight is because memories are the only things that dont change; when everybody else does. 

Looking beauty beyond...


Järjekordne nädal on möödas minu viimasest postist ning ma mõtlesin, et olekski viimane aeg uus välja mõelda. Päris ideede vaene ma seekord pole, so no worries..
Esimene periood on juba vaikselt lõppemas, järgmine nädal on arvestused and finito. Kohustuslikud seitse nädalat, mis viivad kaua oodatud vaheajani, on kohe-kohe läbitud. Loodetavasti ka edukalt, aga eks ma annan sellest teile hiljem teada.

Laupäeval oli Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia baaskursuse väljasõit. Tegime ilusa ringikese Peipsi külje all. Juhul kui hommikul ilm polnud kõige meeldivam, siis meie soovitud lõpp-punktis paistis päikene ning suurte kohevate valgete pilvede vahelt nägime päris palju sinist taevas. It was awesome. Päris soovitud pilte ma küll sealt ei saanud, kuid samas sain proovile panna siiani kogutud uued teadmised. Samuti võin ma uhkusega teatada, et see pilt seal üleval on samuti minu tehtud. Täpsemalt öeldes Alatskivi lossi roosiaiast. I just love it.

Pühapäeval oli väga pikk ja tegus päev. Tavaliselt on laupäeviti meie majas koristuspäev, aga seekord lükkus see ühe päeva jagu edasi, et ma mingi hinna eest sellest ilma ei jääks. Tolmuimejaga käisin ilusti kaks tiiru ära, ühe tiiru ka märja lapiga, pesin aknad puhtaks, võtsin kappidelt tolmu ning triikisin isegi üle pika aja pesu. Gooshh.. that felt so gooooood. Ma pean seda kindlasti järgmine nädalavahetus kordama. Ma lihtsalt pean.

Koolipäevad möödusid üllatavalt kiirelt. Esmaspäev oli seekord lühem, sest polnud trenni *nuuks*, selle eest sai käidud eelmine reede, kui oli kaua oodatud õpetajate päev, mille ma nimelt veetsin enda vanas koolis, kella 15:00-19:20 palli järel jooksmas, kuna nimelt täna olid meil Tartu koolide MV. And we friggggin'-fuckin' won it.. Mul on endiselt raske selle pisikese tõsiasjaga leppida, et HTG neidude võistkond on Tartu parim. Gooshh.. kahju ainult, et poisid teiseks jäid, vastasel juhul saaksime nautida topelt võitu. See oleks ikka eriti magus.

MMmmm.. mis veel?? Pole nagu momendil eriti midagi, aga kui meenub midagi, siis ma annan teile kindlalt seda teada :)
Nüüd aga lähen enda keemiat kordama.
Good night..

3. oktoober 2012

Kiirelt on möödunud viimased septembrikuu päevad ning juba on sisse astunud oktoober. Märganud alles nüüd, kui palju on möödas minu viimasest postist, vabandan ma juba tuhat ja üks korda enne ning juhul kui peaksite mulle tänaval vastu kõndima, siis võite julgelt virutada rullikeeratud ajalehega pikku pead. Ma olen selle ära teeninud.

Otseselt midagi uskumatult põnevat ja ainulaadset pole just juhtunud, kui jätta need negatiivsed momendid ukse taha ja avada uus uks positiivsetele kogemustele. See tuleb mulle meelde, et kõigest mõned minutid tagasi lõpetasin ma selle aasta Töövarjupäeva registreerimise. Loodame, et mul avaneb võimalus kiigata kardinate taha, mida mul ennem enda valitud ameti õppimaasumist, pole võimalik kergitada ega nende taha piiluda.

Kunstikool on lihtsalt äge. Ma pidin seda mainima, sest ma lihtsalt ei jõua ära oodata laupäeva, kui meil on ühepäevane praktika Alatskivil, kus me õpime küll põhiliselt üksteist ja enda kaamerat tundma, kuid kus meil avaneb võimalus ka elada mõned tunnid maailmas, mida mul pole võimalik just tihti kogeda. Ning loomulikult ka see maastik, linnapilt inimesed.. oehh.. fotograafia maniaak tõstab minus jälle pead. Seega ennem kui ma ta uuesti ära peidan, esitan kiire küsimuse suurele ringile - on keegi mul nõus vajadusel ka modelliks tulema? Tahtsin enda lõputöösse pista ka paar portreed ning keegi pole eriti avaldanud soovi poseerida. Igastahes andke teada. It's very important.

See taun, kes mulle kunagi ütles, et viimane aasta kipub venima, saab minu käest küll pikku pead, kui ma peaksin teda kohtama ja kui mulle peaks ka tema nimi meenuma. Viimased neli nädalat on lihtsalt lennanud mööda ning viies on ka põhimõtteliselt läbi ja sügisvaheaeg on ka juba käeulatuse kaugusel. Nagu wtf.. break all the clocks in the world, so maybe then time will slow down and even stop for a moment. I just don't want to grow up so soon.

Hetkel midagi muud nagu ei meenu, seega panen ma peagi enda ülipikale lausele punkti, mis venib kindlasti jälle kolmerealiseks, sest mulle lihtsalt meeldivad pikad, informatiivsed laused, mis ei taha kuidagi ära lõppeda, vaid venida aina pikemaks ja pikemaks, kuni pole lihtsalt rohkem sõnu, mida neisse panna, ning lähen nüüd pead pesema.
Bye-bye..