Id credo ut intellegam

 

Esimene päev edukalt läbitud. Uskumatu, et ma seda julgen avalikult siin kirjutada, aga ma igatsesin kooli. Tegevuseta kodusistumine tüütas lõpuks nii ära. Isegi Deani naljad ei tahtnud enam mõjuda, kuigi naerma ajasid need ikka. Ning väikene meeldetuletus siin kohal mulle, et ma kaheksanda hooajaga edasi läheksin. Ikka ei tule meelde, kas sai pooleli jäädud kaheksanda või üheksanda osa juures. Eks pärast nende pealkirjade ja Wikipedias oleva lühikokkuvõtte alusel saab teada. Ei hakka momendil enda pead sellega vaevama.
Kool möödus täna üllatavalt kiirelt. Samas meil oli ainult kolm tundi ka. Mõnus. Inglise keeles rääkisime natukene eksami suulisest osast, vaatasime üle mingi vana grammatika ülesande ning rääkisime vaheajast natukene. Eesti keel oli üpris lebo. Arutasime enda teise proovieksami esimest osa. Ma sain 36 punkti - tervelt neli punkti rohkem kui eelmine kord. Eks kolmapäeval saab teada, kuidas ka teine osa läks. Enda arust ei tulnud kõige parem, aga eks näis. Sisetunne on ka varem petnud. Ning viimane oli bioloogia eksamikursus, kus sai korratud paljunemist. Uskumatu kui võõralt kõlasid täna minu jaoks meioosi erinevad etapid ning mitoosi ja interfaasi tähtsused. Nagu poleks seda kunagi õppinud. Eks varsti olegi viimane aeg hakata kordama. Saaks ainult kunstiga ühele poole. Kas ma rääkisin, et ma sain esimese töö mõlemad teemad 5-. Nüüd kui teeks teise töö sama hästi, on mul võimalus arvestusest ära saada. Viimane aasta võiks ju natukenegi vedada.
Koju jõudsin umbes poole nelja aegu ning absoluutselt polnud tahtmist kunstiajaloo õpikut lahti teha ning fovismi ja kubismi õppida, aga ometigi pidin ma seda tegema V I I S  T U N D I hiljem :)
Selle asemel ma võtsin paar tundi iseendale ning vaatasin ära filmi "Hideaways". See oli lihtsalt nii armas. Soovitan soojalt. Film räägib ühest poisist nimega James, kelle isapoolses suguvõsas on igal poisil mingi needusesarnane anne, mis avaldub hirmu tundes, tal on võime tappa kõik elav enda ümber, ning tüdrukust Mae'st, kes põeb vähki, mida on küll korduvalt opereeritud, aga siiski tuleb see tagasi. Põhimõtteliselt on James selline, kes pages üksi metsa elama, kui oli kogemata tapnud enda isa, ema (sünnitusel), vanaema ja terve lastekodu, ning Mae õpetab talle nägema enda head poolt. Kohutavalt armas film.
Homme püüan alustada enda "Alieni" sarja maratoniga, juhul kui kunstist ei jää taaskord kaks teemat õppida.
Peaks veel natukene tegelikult kordama, seega head ööd ning näeme homme jälle :)