Ja ongi vaheaeg selleks korraks läbi. Minu viimane kevadvaheaeg like forever. Ega ma selle sees midagi erilist ei teinudki - väikese jalaopi pärast esmaspäeval pidin ma vähemalt kaks päeva kodus istuma ja lihtsalt puhkama, alles kolmapäeval sain välja majast ning külastasin TTK'd ning neljapäev ja reede istusin jälle kodus. Vaadatud sai nii enda lemmiksarju kui ka filme, mida ma olen juba ammu tahtnud ära näha, näiteks "Dear John", "So Undercover", "Pitch Perfect" and many more that I can't remember at the moment.
Kooli peale ei mõelnud ma kordagi ega taha seda ka täna teha, kuigi teoreetiliselt on juba esmaspäev. Selle asemel lihtsalt olin ja tõesti laisklesin. Natukene uurisin ka Põhjamaade ja üldse Euroopa müüte, et peagi edasi kirjutada enda juttu. Lihtsalt enne tuleb üle elada kunstiajaloo teine töö, mis oleks ka väga tore teha kahele viiele ning eksamid.
Täna sooviksin ette laduda kaks laulu, mis viimasel ajal on mind kõvasti kummitanud:
Firstly, let me introduce you Ana Johnsson and her killer song "What if"
And secondly, my fav band ever Three Days Grace and their new song "Expectations"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar