29. märts 2013
dum vita est spes est
Ning nädal ongi läbi. Alles ta algas ju. Vahepeal on selline tunne, nagu aeg oleks endale ostnud kõige uuema mudeli Puma jooksujalatseid ning need endale jalga pannud, et purustada eesolev jooksurekord. Või on ta lihtsalt saanud endale ühe paari täiendatud Bolti kuldseid jalatseid ja teinud enda sõbraga väikese võistluse. You and me and nobody else, only one guy holding a watch and taking time.
Homsest on pühad. Suurepärane aeg istuda kodus kamina ees diivanil, juua piimaga musta teed ning õppida kunstiajalugu. Ma olin siiski nii tubli tookord, et sain poole lähemale võimalusele pääseda arvestusest. Nüüd tuleb üks kaheosaline töö veel viite peale teha. Õnneks teemad on minu jaoks suht lihtsad ja huvitavad. Millegi pärast olen ma üsna kindel, et hakkan seda alles pühapäeval õppima ning veedan pigem homse ja ülehomse kas raamatut lugedes (Kross on vaja läbi saada, kuigi ta mulle ei meeldi, ning siis tuleb veel terve kari teoseid, mida ma loeksin suurima heameelega) ning äkki vaatan isegi paar head filmi. Eks siis näis.
Ilm on ka ilus kevadine. Ma lihtsalt pidin seda mainima, sest täna päeval oli küll tunne, et kevad on käes. Päikene paistis, linnud laulsid, lumi ja jää ainult sulas, mis tõttu oli hommikul jõeäärne kena jäärada ning mõni tund hiljem kõikjal juba ujus. Peaks vist enda kevadmantli ja teised saapad välja otsima. Natukene palav on juba.
Homme peaks mul algama kahepäevane Riigikaitse välilaager, aga kahjuks ma ei saa sellest osa võtta. Nii kurb lihtsalt, aga mis teha, kui mu jalakene paraneb seekord nii aeglaselt. Valutab põrguline ka päris tihti. Vähemalt paistetus on alla läinud ning ei immitse enam mingit rõvedat kollakat asja - nii tore on selliseid detaile teile rääkida. Puhas rõõm.
Eile sain enda teise eesti keele proovieksami kätte. Esimene osa läks tunduvalt paremini kui eelmine kord, aga kirjand polnud just kõige parem. Ma lihtsalt ei leidnud enda teemat ega oma õiget stiili, tänu millele ma sain eelmine kord kirjandi eest 59 punkti. I am so proud. Veel praegugi on raske uskuda, et ma sain tookord grammatika eest maksimumi. Ma pole selles just kõige tugevam siiski. Aga mis muud teha, kui lugeda, lugeda, lugeda ning leida ülesse enda muusa, et kuu aja pärast õnnestuks päris eksam veelgi paremini kui esimene proovieksam, mille eest ma sain ilusad 92 punkti.
Eks siis muud midagi kui ilusaid kevadpühi ning näeb mingi aeg jälle :)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar