We are the champions, we are ...

And I did it! Mul oli lihtsalt täitmatu vajadus seda kõigile kuulutada :) Ma ei kukkunudki enda biofüüsika tööd läbi, sellest lahutas mind kõigest 0,5 punkti, mis on kõige südamelähedasemad 0,5 punkti eales, sest juhul kui ma oleksin pidanud selle töö uuesti tegema, oleksin ma ilmselt selle ka siis läbi kukkunud. Loomulikult on asjal ka pisikene miinus pool - kuna ma ei saanud esimest tööd ei A ega B, siis pean tegema eksami. Vähemalt on mul nüüd aega selleks õppida.

Aga peaks nüüd tegema kiire ülevaate ka laupäeva õhtust ja pühapäevast, kuigi need tundusid täpselt ühesugused olevat. Laupäeval pärast suure koristuse lõppu ma lihtsalt vajusin televiisori ette, olles läbi nagu Läti raha. Samas mida muud ongi oodata, kui peab üksinda ära koristama kahekorruselise suure elumaja ehk siis tõmbama põrandad puhtaks, kloppima kõik vaibad ära, pesema põrandad puhtaks, aknad puhtaks ja kappidelt tolm ära võtta. Umbes nagu suur kevadpuhastus, ainult meie majas toimub see vähemalt kord iga kahe nädala tagant. Tolmuimeja ja põrandalapiga käin siis iga nädalavahetus üle.

Pühapäev algas minu jaoks alles kümnest, kui ma viitsisin lõpuks voodist üles tõusta. Kuna paps oli valmistanud maitsva peekoni omletti, siis oli tavatust rohkem motivatsiooni tõusta sooja teki alt üles. Umbes kaheteistkümne paiku sõitsime linna poole, kuna korteri remont on viimaks lõpusirgel ja siis on vaja ju eriti kiiresti see ära lõpetada. Põhimõtteliselt ainult köögi ülevärvimine ja valgustite panek on veel jäänud. Seal veetsime kella kuueni õhtul, võttes seejärel suuna papsi töö poole, et saaksin enda motikale kiire pilgu peale visata ja üleskirjutada, mida on vaja osta. Ilmad on juba päris kenad ja sõidukõlbulikud, seega miks mitte hooaja avamine natukene varasemaks tuua. Kui kohale jõudsime, siis tabas meid pisikene üllatus, kuna papsi töökaaslane oli samuti seal ühte mootorratast putitamas. Kahjuks või õnneks polnud see tema enda oma, vaid ühe tuttava oma, kes soovis, et mees seda natukene putitaks ja timmiks. Iseenesest oli kena sõiduriist, ainult natukene liiga valge - reaalselt kõik, mis vähegi võimalik, oli selle ratta juures valge (kere, porilauad, iste, nahast küljekotid). Tunnen kaasa ratta omanikule, sest suvi möödub tal suuremalt jaolt motika küürimisega kui sõitmisega. Ma piirduksin pigem kas klassikalise musta või punasega.

Koju jõudsime umbes poole kaheksa paiku. Kuna ma olin eriti näljane, siis jooksin külmkapi juurde hetkel, mil välisuksest sisse astusin, kuhjates kapi peale kõik, mis vähegi süüa kõlbas ja minus isu tekitas. Lõpuks tegin endale ikka sooje leibu juustu ja peedipihviga, mis oli kõvasti parem. kui algul arvasin. Ning selle asemel, et süüa nagu viisakas inimene laua taga, võtsin taldriku leibadega endale sülle ja istusin diivanile, et vaadata TV3st tulevat sarja "Palume lavale", mille ma nägin lõpuks ometi täispikkuses ära. Alati jäävad mõned minutid algusest nägemata. Juhul kui kellelgi on vaja tujutõsturit hallil päeval, siis see on küll kõigile teile mõeldud. Ilma naermiseta seda lõpuni vaadatud ei saa. Magama läksin alles südaöö paiku ning tänane hommik algas umbes seitse tundi hiljem. Momendil istun, nagu mul ikka kombeks on, Treffneris, kuna mul jäi täna lihtsalt esimene loeng ära. Loomulikult oleks mul olnud võimalik magada kodus veel tunnikene ja siis bussiga tulla, aga ma reaalselt ei viitsinud pool tundi linna loksuda.
Aga ma nüüd lõpetan, muidu pole mul midagi õhtul kirjutada :) Tsauki!