“When you're struggling with something, look at all the people around you and realize that every single person you see is struggling with something, and to them, it's just as hard as what you're going through.”
Nicholas Sparks
I know, I know ... ma pole endast juba väga pikka aega märku andnud, aga põhiliselt on see siiski sellepärast, et mul pole lihtsalt midagi rääkida. Olgugi et möödas on pikki päevi, nädalaid ja väga palju pole puudu ka ühest kuust, aga lihtsalt midagi põnevat pole olnud. Kõik on endine.
26. juulil täpselt kell 13:12 sain ma bioloogiliselt, ametlikult ja igas teises vormis lõpuks täisealiseks. Tunne küll polnud selline - aastaid olen ma seda päeva oodanud, arvates, et see annab mulle väga suure pudrukulbiga vabadust juurde, aga kui see viimaks käes oli, mõistsin ma korraga kogu seda vastutust, mis ühe ainsa hetkega mu õlgadele vajus. Enam polnud see päev nii oodatud. Pigem tahtsin ma aega tagasi keerata - paar päeva, nädala, mõned kuud või koguni aastad; vahet pole, peaaasi et see päev oleks taaskord midagi, mida ma võin oodata. Nüüd põhilise juurde - kingitused.
*kergelt muigel suuga, närides enda alahuult, püüan ma meenutada seda päeva*
Nagu alati suutis mu ema mulle enda kingid varem kätte anda - põhiline oli siiski uudis, et uuel kooliaastal on mul võimalus elada korteris, mille ta esialgse plaaniga meile kahele ostis, ÜKSINDA, mis on kindlasti sünnipäeva kink, mida ootaks iga tüdruk täisealiseks saades; veel kinkis ta mulle ühe haruldase vana kaelakee, mis kujutab endast hõbedasi helmeid, mille keskel on suur vana münt, millel on kujutatud lõvi; ühed väga huvitavad kõrvakad olid ka hinnas sees - tükk aega sai mõtiskletud, kas tegu on Kreeka pähklitega või aju poolkeradega :)
Üllatada suutis mu isa mind seekord küll - ta suutis mind kirja panna fotograafia baaskursusele, mida ma olen ise jahtinud juba kolm aastat vähemalt. Alati oli see täis ennem, kui ma suutsin ennast sinna lehele kohale vedada. Seega oli see kingitus väga awesome. Alates sügisest hakkan ma mingi kord-kaks nädalas kolmapäeva õhtuid veetma Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Loodan, et mul läheb seal hästi, sest ma olen saanud päris palju positiivseid kommentaare enda piltide kohta. Isegi paar tuttavat, kes on tegelenud sellel alal mingi 2x kauem kui mina, on öelnud, et mul on hea silm ja loomulik anne. So fingers crossed.
27. juuli kuni 2. august olin ma Saaremaal. Külastasin esmakordselt enda isa vanaemapoolseid sugulasi, kellest pole ma kunagi midagi kuulnud. Toredad inimesed olid, seega järgmine aasta on jälle sinna minek ning siis juba kauemaks kui üks nädal. Lähemalt saate minu nädalasest suvepuhkusest lugeda siit: http://jupiblogi.blogspot.com/2012/08/saaremaa-27-juuli-2-august.html
Esialgu pidin ma olema 3. - 5. august abiks Pühajärve TriStar Triatlonil, aga kahjuks pidin ma sellest loobuma, et aidata enda ema koduste töödega. Järgmine aasta või koguni äkki varem avaneb uus võimalus, millest kinni haarata? Loodame. Tartu Triatlon suutis leida minus ülesse selle pisiku, kellele meeldib ilma rahata teisi aidata.
August on silmnähtavalt kohale jõudnud - need soojad ilmad, mis saatsid mind Saaremaal ja minu sünnipäeval on arvatavasti selleks aastaks läinud ning vaikselt hakkavad kohale jõudma sügisesed tuuled ja vihmad. Nagu viimast oleks sel aastal vähe olnud. September on ka kohe-kohe kohal ning peaks hakkama vaikselt nimekirja koostama kooliasjadest, mida võiks vaja minna. Õnneks ei tule see väga pikk, sest paljud eelmise aasta kaustikud lähevad see aasta uuesti käiku. Roheline mõtlemine missugune :)
Ma olen enda läpakat vist juba piisavalt piinanud, seega lõpetan tänaseks ning uut posti on arvatavasti oodata alles esmaspäeval või teisipäeval :)
Enda Saaremaa pildid püüan ka kuhugi ülesse saada :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar