3. aprill 2012

Infotehnoloogia sünnitab pimeduse poegi

We have the light, but we are still in darkness.

See on minu kirjandi teema, mida ma olen kirjutanud juba päevi, aga pole ometigi sellega veel valmis saanud. Kõige nõmedam on see, et mul on mõtteid ning kogemusi selles vallas, mida ma saaksin kasutada, kuid ma ei suuda hetkel ühtegi mõtet sõnadega ümber kirjutada. Just kui räägiksid mu mõtted teist keelt, millest ma püüan aru saada. Püüaksin defineerida sõnu, millel pole tähendust ning mida pole sootuks veel väljagi mõeldud. Ka muusika ei aita, kuigi tavaliselt aitab see mul keskenduda. Eks ma proovin homme uuesti, sest selle nädala lõpuks pean ma sellega kindlalt valmis saama. Muidu mind lihtsalt arvestusele ei lasta - awesome.

Oehh.. viimased päevad on olnud väga aeglased, masendavad ja depressiivsed. Mul pole tõesti midagi talve vastu, aga kui sulle lubatakse ilusat kevadet, aga saad hoopis poole meetrise lumevaiba, siis pole ju eriti tore. Ma läksin eile ketside kooli ning need olid õhtuks vägagi märjad. Nõme..
Mõtlesin, et võiks ära mainida - Kata liitus kooli saalihokimeeskonnaga. Mõtlesin algul väravahi kohale kandideerida, kuid sattusin hoopis kaitsesse. Mul tuleb see vägagi hästi välja ning küllap jäängi sellele positsioonile mängima. Rahvas on tore, eriti veel mängu ajal, kui sind koheldakse nagu peksukotti. Lüüakse ja vabandatakse kohe kiirelt järgi. Täpselt nagu täna trennis, mis koosnes põhiliselt sellest, et mina ja üks tüüp, kelle nime ma kahjuks ei tea, aga uurin välja, siis saan teiega ka seda informatsiooni jagada, pommitasime väravat, kus oli algaja väravavaht. Minu jaoks õnneks tuttav nägu, sest ma olen temaga ka varem mänginud. Nalja sai selle tunni jooksul rohkem kui trenni tehtud. Näiteks siis kui ma käisin värava ees põlvili. Detailidesse me ei lasku. Oma otsust ma ei kahetse ning naudin igat trenni täiega. See sobib mulle rohkem kui kergejõustik. Vähemalt hetkel veel ma seda arvan.

 Armastus on veider: me loeme sellest raamatutest, me näeme seda filmides ja tänavapeal ning lubame endale, et me ei tee neid totrusi, mida teevad armunud, aga kui see meieni kord jõuab, siis peame murdma kõik enda lubadused. Mitte keegi pole kaitstud armastusega kaasnevate kiiksude eest. 


Lõpetan seekord ning loodan, et teie päev oli parem kui minu oma. Samuti ei ütleks ära ka pisikesest tagasisidemest, mida on võimalik anda anonüümselt, vajutades "meeldib" või "ei meeldi". Samas keegi ei keeela ka kommentaari jätta. =)

Bye-bye 


Kommentaare ei ole: