Sometimes all I need is a escape from reality to set things right

Neljas periood on kestnud kõigest kaks päeva ja juba ma tahan koolist põgeneda. Kõik see rutiin, milles ma iga päev elan, surub pidevalt peale ning mul on juba raskusi leida hingetõmbe pausi, et pühendada kas või mõni hetk ainult iseendale. Olgu see hetk kas või viieminutiline, peaasi, et ma saaksin mõtted eemale tegelikkuselt ja teha midagi, mida ma tõesti armastan. Õnneks on see kord meil kahe päeva asemel neli vaba päeva - just kui nädalavahetus ruudus. Jahm, kohe näha, kus mõtted on :D

Ma tahaksin täiega kirjutada, aga selleks on mul vaja aega, et mõelda, fantaseerida, realiseerida, magada - iga hea mõte sünnib siiski unenäost, mitte tegelikkusest; kirjutada, kohendada ja lugeda. Kas keegi võiks enda elust mulle umbes paar tundi laenata?