Põhilist uudist teavad juba kõik, kuidas Eesti kaotas Iirimaale 0:4. Ausalt öeldes ei pane eriti imestama, sest Eesti pole kunagi olnud eriline jalgpallimaa. Me oleme head individuaalsetel aladel, näiteks suusatamine ja kergejõustik, kuid meeskonna mäng pole meie rida. Samuti tahaks norida kohtunike kallal. Ise sai eile teravalt mängu vaadatud ning kas mulle tundub või peakohtunik oli Iirimaa toetaja? Eestile vilistati vigasid seal, kus neid ei olnud, ning esimene kollane kaart meile - iirlane hüppas üle meie mehe jala, tegi kaks sammu täis tallal, heitis pilgu üle õla ja kukkus siis kõhuli. Jalgpall on alati olnud seotud näitlemisega, aga see on juba liig.
Ning ma ei tea kui paljud panid tähele, et see käik, mis viib kohtunike ja mängijate riietusruumidesse asus Eesti fännidele mõeldud tribüüni juures. Vaene kohtunik. Enne äraminekut nägi veel tuhandeid eestlasi, kes teda vihkama hakkasid peale mängu.
Kokkuvõttes poleks Eesti isegi siis võitnud kui kohtunik oleks olnud tõesti erapooletu. Iirimaa on hoopis teisel tasemel kui meie mehed. Aga samas au meie omadele ikka, sest jõuda nii kaugele - see on kõva sõna. Samuti tänu peatreener Rüütlile, kes on head tööd teinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar