Kiirelt on möödunud viimased septembrikuu päevad ning juba on sisse astunud oktoober. Märganud alles nüüd, kui palju on möödas minu viimasest postist, vabandan ma juba tuhat ja üks korda enne ning juhul kui peaksite mulle tänaval vastu kõndima, siis võite julgelt virutada rullikeeratud ajalehega pikku pead. Ma olen selle ära teeninud.

Otseselt midagi uskumatult põnevat ja ainulaadset pole just juhtunud, kui jätta need negatiivsed momendid ukse taha ja avada uus uks positiivsetele kogemustele. See tuleb mulle meelde, et kõigest mõned minutid tagasi lõpetasin ma selle aasta Töövarjupäeva registreerimise. Loodame, et mul avaneb võimalus kiigata kardinate taha, mida mul ennem enda valitud ameti õppimaasumist, pole võimalik kergitada ega nende taha piiluda.

Kunstikool on lihtsalt äge. Ma pidin seda mainima, sest ma lihtsalt ei jõua ära oodata laupäeva, kui meil on ühepäevane praktika Alatskivil, kus me õpime küll põhiliselt üksteist ja enda kaamerat tundma, kuid kus meil avaneb võimalus ka elada mõned tunnid maailmas, mida mul pole võimalik just tihti kogeda. Ning loomulikult ka see maastik, linnapilt inimesed.. oehh.. fotograafia maniaak tõstab minus jälle pead. Seega ennem kui ma ta uuesti ära peidan, esitan kiire küsimuse suurele ringile - on keegi mul nõus vajadusel ka modelliks tulema? Tahtsin enda lõputöösse pista ka paar portreed ning keegi pole eriti avaldanud soovi poseerida. Igastahes andke teada. It's very important.

See taun, kes mulle kunagi ütles, et viimane aasta kipub venima, saab minu käest küll pikku pead, kui ma peaksin teda kohtama ja kui mulle peaks ka tema nimi meenuma. Viimased neli nädalat on lihtsalt lennanud mööda ning viies on ka põhimõtteliselt läbi ja sügisvaheaeg on ka juba käeulatuse kaugusel. Nagu wtf.. break all the clocks in the world, so maybe then time will slow down and even stop for a moment. I just don't want to grow up so soon.

Hetkel midagi muud nagu ei meenu, seega panen ma peagi enda ülipikale lausele punkti, mis venib kindlasti jälle kolmerealiseks, sest mulle lihtsalt meeldivad pikad, informatiivsed laused, mis ei taha kuidagi ära lõppeda, vaid venida aina pikemaks ja pikemaks, kuni pole lihtsalt rohkem sõnu, mida neisse panna, ning lähen nüüd pead pesema.
Bye-bye..