"A miracle is something that seems impossible but happens anyway."

 (Griffin from "Men in Black III")

Teine koolinädal on edukalt alanud - midagi märkimisväärset pole olnud, juhul kui me ei hakka rääkima minu sinikatest ja suurtest verevalumitest, mis ma olen kahe trennis olnud päevaga endale kogunud ning endiselt kipun neid hulgi juurde saama. Eksamitest räägitakse õnneks nüüdseks peaaegu üldse mitte. Ilmselt nad said aru, et loodusklassi pole võimalik sellega ehmatada ega paanikasse ajada, sest me oleme saanud üle igast katastroofist ja kõrgest mäest, mis kool meie ette on visanud.

Ilm on ka õnneks ilus, pole veel märgatavalt alt vedanud, kuigi mõni päev kirusin ma teda jubedalt. Ning ennem kui te hakkate küsima, siis pean ma ausalt, käsi südamel tunnistama, et viimased kaks nädalat pole ma enda Wordi sõnakestki kirjutanud, aga kavatsen selle sellel nädalal uuesti õigeks seada. Ennem tuleb loomulikult ülesse leida mälupulk, kuhu ma enda jutud läpakast tõstsin, sest minu armsa 2006-nda aasta Dell Inspironi arvates võtavad nad arvutis liiga palju ruumi. Rubish.. 

Järgmine nädal hakkab viimaks kunstikool - so happy and excited. Can't wait. 

Aga ma arvan, et hetkel lõpetan - pole nagu midagi tähtsat öelda enam - herbaarium on ilusti tehtud ja üleantud, enda matemaatika statistika lõpetasin ka hetk tagasi ära ning nüüd ilmselt teen kiire vastamise ja siis Tammsaare kallale. Natukene on veel lugeda :)