'Cause nothin' lasts forever
And we both know hearts can change
And it's hard to hold a candle
In the cold November rain

I know it's hard to keep an open heart
When even friends seem out to harm you
But if you could heal a broken heart
Wouldn't time be out to charm you

And when your fears subside
And shadows still remain
I know that you can love me
When there's no one left to blame
So never mind the darkness
We still can find a way
'Cause nothin' lasts forever
Even cold November rain

Enda blogi posti otsustasin ma seekord alustada Guns N Roses'e aegumatu lauluga "November Rain", mis on olnud üks minu lemmiklaule juba aastaid. Nagu te võite arvata, siis inspiratsiooni sain ma sellest tänasest päevast, mis on koosnenud vihmast, mida aina sadas ja sadas alla.  Ning ma pidin nagu viimane loll rohima enda maja ees olevat maakividest teed, mis oli korralikult sammalt ja muud umbrohtu täis. Samal ajal kui pooled Tähtvere valla sääsed mind õgisid. Not nice ... tagumik on pisikesi punaseid kuplaid nüüd täis ja need sügelevad nii hullult -.- Küllap pean minema uuesti külmkapi kallale ja üles otsima enda Bitneri pudeli, mis on aitab suurepäraselt nende hammustuste vastu :) Soovitan ka teile, kui teil peaks olema putukahammustusi, mis sügelevad koledalt :)

Hea uudis teile, kes satuvad aeg-ajalt siia leheküljele, - ma olen hakanud uuesti kirjutama. Mitte küll juttu, mida ma algul arvasin, et selleks aastaks lõpetan, aga ühte teist, mis lihtsalt hüppas eile mulle pähe ning pole kordagi veel siit lahkunud. Nii hirmsasti tahaks teile hetkel sellest rääkida, aga ma ohjan ennast, hammustan tugevalt keelde ja ei räägi. See ei too kunagi ka head õnne - peale enda mõtete avaldamist kaob igasugune huvi neid edasi paberile kanda. Seega kuss - rohkem ma sellest ei räägi :)

Ma sain just mõni minut tagasi teada, et mu hea sõber kirjutab ka blogiposti, seega ma lõpetan kiirelt sellega ning lähen vaatan, kas ta on selle ülesse pannud :)