17. aprill 2012

Kuna tuleb aeg, mil asjad hakkavad minema ülesmäge...

Oehh.. millest ma peaksin alustama? Äkki eilsest õhtust, kui ma olin saalihoki trennis. Esimesel minutil sain ühe korraliku sinika võrra rikkamaks ja mängu viimased kümme minutid mängisid katkise käega. Taaskord jäi mu paremkäsi mingi kolme saalihoki kepi vahele. Nimetissõrm on korralikult sinine ja paks nagu sardell. Samuti ka sama käe nukid. Loodetavasti pole midagi katki, sest see oleks juba nõme. Detsembris oli mul sama käe mingi pisikene luuke katki.
Täna oli eesti keel... well päris tore on kirjutada tööd katkise käega. Pastakat õnneks oli võimalik käes hoida ning käekiri tuli isegi kenam ja loetavam välja kui muidu. Loodetavasti ei vedanud kõhutunne ja mõistus alt.
Homme on ülla-ülla... kunsti ajalugu -.-
Teile teadmiseks ma õpin seda hetkel ning kõik muu tundub palju huvitavam kui mingi Itaalia kunstnikud, kes on juba viis-kuus sajandit surnud olnud. Milleks mul seda vaja on?? Olgu, aine on huvitav, aga mulle ei meeldi need suulised vastamised ja arvestus, milleks pead õppima umbes 80-leheküljelise lühikonspekti pähe. Idiootsus ütlen ma selle kohta. Isegi vastas seinas olev pisikene punane täpp, mis on siis ühe eelmise aasta täissöönud sääse jäänus, peale seda kui ma ta maha lõin, on kordades huvitavam. Ning kõrva ääres olev kell, mis tiksub nii valjult, et ei lase öösel magada. Peaks selle vist teise tuppa üle viima... Ma lihtsalt ei suuda keskenduda. Arvatavasti loen mõned korrad läbi, kordan endamisi üle ja jätkan sellega, millega ma muidu enda õhtuid sisustan :)

Käsi valutab - mõtlesin, et mainin, äkki hakkab teil must hale :)

Olgu, head päeva jätku :D

Kommentaare ei ole: