Minu viimasest postist on tõesti möödas taaskord hulk aega, aga mis teha kui mu elu on igav ja üksluine. Iga asi ja isik on just kui hamster rattal, püsides muutumatuna ning andes pidevalt samu vastuseid.

Eelmine nädal möödus üllatavalt normaalselt, koolis polnud väga palju õppida ning kodus oli ka enam-vähem vaikus ja vabadus. Saanud viimaks enda kätte papsi läpaka, kust ma hetkel ka kirjutan selle posti, on mul võimalus kirjutada igal pool ja igal ajal. Just nagu praegugi - istun koolis kolmandal korrusel vene keele klasside juures, kuulan Marilyn Mansonit ja naudin sooja radikat enda selja taga. Jahm, koolis on jahe, kuigi väljas valitsevad ilusad ümmargused plusskraadid. Lund ka enam ei ole :( viimased riismed koduaias sulasid ka eilse päeva jooksul ära ning kõik on jälle masendavalt roheline, pruun ja tume. Väga põnev detsembri kuu kui aus olla :D

Praegu käib igastahes arvestuste nädal. Täna oli meil vene keel, milleks ma õppisin eile 7 tundi ja laupäeval 5 tundi, ometigi suutsin lollakaid vigu teha. Noh ega ma pole just keeltes väga tugev ka, eriti mis puudutab vene keelt. Inglise keele sain selgeks praktika teel, aga vene keelt pole võimalik sedasi õppida, sest mul esiteks pole seda kellegagi rääkida ning teiseks pole mul seda vaja, sest nagu ma emalt kuulsin, kolime me võibolla peale gümnaasiumi lõppu Eestist ära. Kurb, sest mulle meeldib see maa. Õnneks pole see kindel veel, sest ma ei taha lahkuda siit nii pea, kuigi mul on kavas minna peale gümnaasiumit välismaale õppima. Aga eks vaatab, kas see ka tõeseks saab.
Homme on ajalugu, mis pole jälle minu aine. What a joy :D