24. detsember ning käes on jõulud. Meie maja pole kuigi jõululik, ainult mõned üksikud kaunistused ja peagi ehime ka ühe ära kuivanud männioksakese, mille me mampsiga täna päeval metsast leidsime, ning kutsume seda seejärel meie armsaks jõulupuuks. Jõuludele omast tunnet pole ma aastaid nautinud. See pole seotud lume puudumise või väheste kaunistustega. Pigem on see seotud selle kokkuhoidmisega, mis meie peres puudub. Täna nad tülitsesid jälle ning seejärel suunab mu ema kogu oma viha mulle, mida ma talun viimastel päevadel aina vähem ja vähem. Kas see kõik ei võiks lõpuks ometi läbi olla? Veel parem - kas poleks võimalik aega tagasi keerata ning muuta kõik selliseks nagu see peaks olema? Kas seda on tõesti liiga palju küsida jõuludeks? Küllap on...
Ühe inimese õnnetus on teise inimese õnn. Kahju ainult, et mina pean pidevalt olema see inimene, kes saab pettumuse osaliseks ning jagab seda ka teistega.

Häid jõule neile, kes seda naudivad!!